| Number | 2023-19 | ||
| Pealkiri | Pääsküla prügila biofiltri materjalide uuring | ||
| Kokkuvõte | Lepingu raames uuriti potentsiaalseid materjale Pääsküla prügila biofiltrite rajamiseks: kuus mineraalpinnaseproovi biofiltriote praegustest asukohtadest, kaks ehitusettevõtte poolt pakutud mineraalpinnast, praakkompostid Pärnamäe ja Rahumäe jäätmejaamast, praakkompost Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusest ning reoveesettekompost Paljasaarest. Lisaks kasutati osades segudes ka liiva ja puukoorepuru. Mitte ükski materjalidest ei vastanud metaanilagunduskatte materjalile esitatud nõuetele kõigi ette antud parameetritele osas , kuid parameetreid on võimalik segude kokku segamise abil sobivas suunas muuta. Keemilistest omadustest olulisemateks tunnistati hüdrofüüsikaliste omaduste vastavus – materjal peab vett laskma sisse ning hoidma seda kinni. Järeldus orgaanikarikka materjali kohta: ükski substraatidest ei vastanud eraldi võetuna biofiltri materjali kõikidele piirsisalduste väärtustele, kuid TJT ja TJK keemiline koostis oli biofiltri materjaliks pigem sobiv ning RVP pigem mitte. Substraate mineraalainerikka materjaliga kombineerides on võimalik parameetreid soovitud suunas muuta. Järeldus BF materjali kohta: Pääsküla prügilalt 6 punktist (BF1 kuni BF6) võetud kattepinnase proovid oli sarnaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega, nii, et neid käsitleti edaspidises töös ühetaolise sarnaste omadustega materjalina (BF). Materjal BF ei sobi üksi biofiltri substraadina, kuid segudes täiendaks positiivselt poorsete ja orgaanilise aine rikaste substraatide koostist. Kaevetööde käigus selgus, et BF-materjali omadused siiski varieerusid nii sügavuti kui ruumiliselt, kuid pigem olid nad liivased, mis mõjus sooritatud katsetes positiivselt. Kui eesmärk on kasutusele võtta Pääsküla biofiltrite asukoha pinnas, siis parima tulemuse andis Segu 3. Materjali saadavus selgub 2024. aastal. Järeldus segude kohta: kõigi segude mahuline niiskus võrreldes puhta BF materjaliga suurenes, st mahuühik segu pinnast suutis hoida rohkem vett. Biofiltrid tuleb seega rajada segudena. TJK 70 % ja BF 30% (segu 3) andis soovitavate omadustega substraadi. Selles segus paranes veehoiuvõime ja vee loovutamise aeg pikenes võrreldes BF materjaliga. Järeldus lisakatsetes uuritud segude kohta: kui kasutusele võtta mujalt toodud pinnas, siis parima tulemuse andis Segu 10 (Pinnas 1 a 30 % ja TJK 70 %). Selle segu abil rajati 2023. aastal esimesed kaks biofiltrit BF2 ja BF3 ja seati üles ka kolonnikatse. | ||
| Valdkond | Kommunaalmajandus Keskkond |
||
| Tellija | Tallinna Strateegiakeskus | ||
| Teostaja | Mait Kriipsalu, Kaja Orupõld, Toomas Tamm, Morten Poolakese (Eesti Maaülikool) | ||
| Valmimisaeg | Oktoober 2023 | ||
| Failid | |||