Korduskasutustopside ja erinevast materjalist ühekorratopside keskkonnamõju läbi olelusringi hindamise

Põhiandmed

Number: s2026-9
Uuringu kategooria: Raestipendiumi uuringud
Kokkuvõte: Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja erinevate avalikel (suur)üritustel kasutatavate joogitopside lahenduste keskkonnamõju kasutades selleks olelusringi hindamise metoodikat. Töös võrreldi papptopsi, ühekordset plasttopsi ja korduskasutatavat plasttopsi, mis käib kasutuses 5 korda enne süsteemist kadumist. Tulemustest selgus, et kasutuskorra kohta on papptopsi keskkonnamõju koondhinnang 2,52 μP, plasttopsil 2,64 μPt ja kordustopsil 2,78 μPt. Seega ei piisa viiest kasutuskorrast, et kordustopsi keskkonnamõju oleks väiksem võrreldes ühekordsete topsidega ning tasakaalupunktiks, kus mõju võrdsustub on 6 kuni 7 kasutuskorda. Kõige olulisemad mõjukategooriad olid kliimamuutused ja energiakandjad (fossiilkütuste ammendumise potentsiaal) ning papptopsi puhul ka mageveekogude eutrofeerumine. Suurima osakaalu mõjust panustas kõigi topside puhul nende tootmise etapp – papptopsil 90,9%, plasttopsil 64,7% ja kordustopsil 48,7%.
Valdkond: Keskkonnahoid, linnamaastik