| Number | s2020-1 | ||
| Pealkiri | Psühhoaktiivsete ühendite analüüs süljes kapillaarelektroforeesi meetodil | ||
| Kokkuvõte | Narkootiliste ainete tarvitamine on maailmas üldlevinud probleem, millest on mõjutatud suured kogukonnad ning üksikud indiviidid. Enamlevinud kaasnevateks probleemideks on haiguste levik (Hepatiit B ja C, HIV, tuberkuloos), turvalisuse vähenemine, elukvaliteedi halvenemine ning osadel juhtudel ka suurenenud suremus. Oluliseks riskifaktoriks endale ja teistele on narkojoobes juhtimine, mille tõttu on suurenenud oht sattuda liiklusõnnetusse . Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on Tallinnas narkootikumide tarvitamise esinemine tõusuteel, olles kooliõpilaste seas tõusnud juba 38% (15-16-aastaste seas), mis on tugevalt üle keskmise Euroopa näitajatest. Täiskasvanud elanikkonna puhul on kord elus tarvitanuid 20%. Kahjuks on koondunud narkootikume süstivad inimesed Tallinnasse ning Ida-Virumaale, tuues kaasa sellega levivad ohud just nendesse piirkondadesse. Süstivaid narkomaane loetakse kõrgeimasse riskigruppi, kuna esineb rohkem haigusi, võimalikke üledoose ning suuremat kriminaalset tegevust sõltuvuse toitmiseks. 2016. aastal oli kogusurmade arv üledooside tagajärjel 114, millest 83 olid Tallinnas ja Harjumaal. Nendest üle 80% oli tingitud fentanüülist ja 3-metüülfentanüülist . Sellest järelduvalt on Tallinnas narkootikumidega seotud probleemide vähendamine ning ennetamine väga olulisel kohal. Tallinna linna arengukava 2018-2023 alaeesmärgi 4.6 Toimetuleku- ja terviseprobleemise ennetamise all on toodud „Riskikäitumise vähendamine, sh HIV ja narkomaania ennetamine“ . Ennetamisega tegelemiseks on TAI ja Siseministeeriumi koostöös välja antud täpsemaid juhiseid „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitikas“. Välja on toodud alaeesmärkidest on käesoleva tööga enim sobivad narkootikumide pakkumise vähendamise süsteem ning varase märkamise ja sekkumisele suunatud süsteem. Nimetatud süsteemide eesmärk on „tagada jälitus- ja kriminaalmenetlust läbiviivate ametnike piisav arv, järjepidevalt koolitada valdkonna spetsialiste ning hankida kaasaegseid ja vajaduspõhiseid töövahendeid (kiirtestid, tehnilised vahendid, autopark jne).“ Kaasaegsed kiirtestid narkootikumide tuvastamiseks baseeruvad immunotestidele, mis on kiired ning odavad ühekordsed testid esmaseks skriininguks. Paraku on selliste testide veaprotsent üllatavalt suur, kus valepositiivsed tulemusi esineb 40-90% juhtudest ning valenegatiivseid 50-100% , . See tähendab, et enam kui pooltel juhtudel võib positiivse tulemuse saada süüta inimene ning kindlalt üle poolte tegelikest tarvitajatest ei jää vahele. Lisaks viiakse enamus kiiranalüüse läbi uriinis, millest saab määrata vaid metaboliite, mitte aktiivset joovet. Saadavad tulemused on kvalitatiivsed andes teada vaid mõne aine olemasolu proovis või selle puudumist, jättes täiesti tähelepanuta kontsentratsiooni, mille alusel oleks võimalik hinnata mõju olemasolu või puudumist inimkäitumisele. Sellise info saamiseks on vajalikud aeganõudvad veretestid, mis tuleb saata spetsiaalsetesse laboritesse ning verevõtjaid vastava koolitusega. Hoidmaks kokku resursse ning aega, on väga oluline luua uusi tarku lahendusi tuvastamaks narkojoovet või narkootikume roolis, tööl või koolides. Vahetu ning kiire info on parimaks võimaluseks ennetustöö efektiivsemaks muutmiseks ning ka vähendamaks ka turvakriitilistes olukordades tegevusi – olgu selleks masinad tööl või autoroolis. | ||
| Valdkond | Sotsiaalhoolekanne Haridus, noorsootöö Turvalisus |
||
| Stipendiaat | Piret Saar-Reismaa | ||
| Kõrgkool | Tallinna Tehnikaülikool | ||
| Juhendajad | Maria Kulp, Jekaterina Mazina-Šinkar (kaasjuhendaja) | ||
| Valmimisaeg | 2020 | ||
| Failid | |||