| Kokkuvõte |
Doktorandi uurimistöö on seotud Audentese spordigümnaasiumiga Tallinnas ning seostub ka Tallinna raestipendiumi haridusameti poolt väja toodud uurimissuundadega nagu koolipäeva disain, õpilase koolipäeva ja tervise ning mitteformaalse ja formaalse hariduse tasakaal. Uurimistöö keskendub Audentese spordigümnaasiumi Tallinna osakonnale, kus õpib 150 talendikat noorsportlast. Täpsemalt on uurimistöö suunatud kahese karjääri keskkonna põhjalikule ning mitmekülgsele analüüsile ning õppursportlaste tervikliku arengu soodustamise toetamisele. Audentese spordigümnaasium on ainulaadne keskkond Eestis, kus noortel on võimalik ühendada keskkooli hariduse omandamine ning tipptasemel spordi tegemine. Sellise keskkonna olemasolu aitab kaasa Eesti eliitspordi arengule ning jätkusuutlikkusele, luues optimaalsed võimalused arendamaks pikaajalist spordikarjääri. Lisaks sportlikule arengule, annab kahese karjääri keskkond head eeldused tervislike eluviiside ning eneseteadlike ühiskonna liikmete kasvatamiseks, kellel on ka head eeldused ka töömaastikul.
Topeltkarjääri arendamine pakub noorsportlastele mitmeid lisavõimalusi (nt. rohkem väljavaateid edasises elus, suurenenud sotsiaalne ringkond jne), kuid toob kaasa ka lisa väljakutseid (nt. oht läbipõlemisele, kõrgenenud stressitase, suutmatus toime tulla pingete ja koormusega jne). Selleks, et nõudmistega toime tulla ja raskustest üle saada, tuleks õppursportlastel lisaks teadmistele ja alaspetsiifilistele oskustele luua võimalusi ka teadlikult psühhosotsiaalsete oskuste ja kompetentside arendamiseks (Larsen, Alfermann, Henriksen, & Christensen, 2013). Mõned oskused, mille arendamine vajaks topeltkarjääri arenguks tähelepanu, on näiteks suurenenud koormustega toimetulek, eesmärkide seadmine, keskendumise oskused jne (Baron-Thiene ja Alfermann, 2015). Samuti on välja toodud aja planeerimise, taastumisoksute ning sotsiaalse toetuse olulisust tasakaalu säilitamisel topeltkarjääris (Stambulova, Engström, Franck, Linnér & Lindahl, 2015).
Lisaks individuaalsetele oskustele, mõjutab kaese karjääri arengut ka keskkond, millel võivad olla nii arengut soodustavad kui takistavad mõjud. On leitud, et kooskõlast väljas organisatsiooni kultuur ning ebakõla organisatsiooni väärtuste ning tegelike käitumiste vahel ja vähene tähelepanu toetava kliima soodustamisele, võivad mõjuda optimaalset arengut takistavalt (Henriksen, Larsen & Christensen, 2014). Samuti ei soodusta optimaalset arengut segadus eeldatavatest rollidest ning ebavõrdus treenerite suhtluses treenitavatega (Burgess & Naughton, 2010).
Tuginedes eelnevale, tuleks tähelepanu pöörata arengukeskkondade efektiivsuse mõjuteguritele ning kasulike praktikate soodustamisele, et toetada topletkarjääri arengut. Henriksen (2010) on välja toonud edukate talentide arendamise keskkondasid iseloomustavad karakteristikud: treeninggrupid, kus on toetavad omavahelised suhted; eeskujud läheduses; spordi eesmärkide saavutamise toetamine laiemas keskkonnas; toetus psühhosotsiaalsete oskuste arendamiseks; keskendumine pikaajalisele arengule; tugev ja ühtne organisatoorne kultuur ning ühine panustamine erinevatel arengukeskkonna tasemetel. Samuti on uuringutes leitud, et toetavad kliimad, mis toetavad ülesandele orienteeritust, selle asemel, et rõhuda tulemustele, aitavad kaasa noorsportlaste pühendumusele enda spordis (Hall, Newland, Newton, Podlog, & Baucom, 2017). Keskkonnad, kus soodustatakse pikaajalisele arengule suunatust ja individuaalsele arengule tähelepanu pööramist ning häid suhted erinevatel tasemetel (nt. noorsportlase ja treeneri vahel, treenerite, kooli ja koduklubide vahel), on seostatud noorsportlaste väiksema stressi tasemega ja kõrgema heaoluga (Ivarsson, Stenling, Fallby, & Johnson, 2015).
Noorte terviskliku arengu toetamises mängivad seega rolli nii keskkond, milles nad tegutsevad kui ka individuaalsed oskused, et topeltkarjääri väljakutsete ning nõudmistega efektiivselt toime tulla. Stambulova & Wylleman (2014) rõhutasid praktilise spordipsühholoogia kättesaadavamaks tegemise olulisust nii sportlastele kui treeneritele ning praktiliste sekkumisprogrammide mõju hinnangute analüüsimise tähtsust, et paremini toetada optimaalset arengut nii spordis kui elus. Kui õppursportlastel on efektiivsed toimetuleku oskused, siis neil on ka paremad väljavaated karjääri üleminekul ning tuleviku väljakutsetega toimetulekul (Stambulova, 2016). Üks võimalus seda toetada on topeltkarjääri arendamise keskkonnas psühholoogiliste oskuste ja topeltkarjääri kompetentside arendamise lisamine õppursportlaste tavapärasesse õppeprogrammi ning selle programmi mõju ja kasulikkuse süsteemse analüüsi läbi viimine. See aitaks sarnaseid praktilisi programme edasi arendada, et luua võimalusi toetamaks noorte optimaalset terviklikku arengut. |