Uuringu detailvaade

Number s2019-6
Pealkiri Looduskrohviga kaitstud puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide käitumine tules. Doktoritöö
Kokkuvõte Ehitusvaldkond on üks energiaintensiivsemaid majandussektoreid, mistõttu nähakse selles suurt potentsiaali maailma kliima – ja energiapoliitika eesmärkide elluviimisel. Üha kasvav teadlikkus keskkonnaprobleemidest on tõstatanud kõrgendatud huvi looduslike ja väikese ökoloogilise jalajäljega ehitusmaterjalide vastu. Puit on ehitusel kasutatavatest konstruktsioonimaterjalidest ainus taastuv loodusvara, kuid mille kasutamisele on seatud mitmeid piiranguid, pidades silmas puidu põlevust. Piisav tuleohutus on olulisim eeldus, et puitu saaks ehituses ulatuslikumalt kasutada. Traditsioonilise puidust karkass-seinte ja vahelagedega hoonete kui ka palkseinte vastupanu tulekahjuolukorra môjuritele sôltub puitelemente kaitsvate kattematerjalide kaitseomadustest. Kattematerjalid annavad esmase kaitse puidule tulekahjuolukorras. Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse projekteerimisstandardis EVS-EN 1995-1-2 on esitatud arvutusmeetodid vaid kips- vôi puitplaatidega kaetud konstruktsioonide projekteerimiseks. Täna puudub teave traditsiooniliste kattematerjalide (savi- ja lubikrohv) käitumise kohta tulekahjuolukorras. Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse projekteerimise standard EVS-EN 1995-1-2 ei käsitle krohve kui tulekaitsematerjale puitkonstruktsioonidele. Lisaks puuduvad hetkel juhendmaterjalid, mis võimaldaksid krohvide tulekaitsevõimet tulepüsivusarvutustes arvesse võtta. Vaatamata sellele, on krohve laialdaselt kasutatud vanades majades, mis vajavad eksperthinnangu andmist nii konserveerimis- kui renoveerimistööde korral. Teisalt on kaasajal üha rohkem tähelepanu hakatud pöörama looduslike ehitusmaterjalide vastu ning krohvide kasutamine on muutunud populaarseks ka uutes energiatõhusates hoonetes. Projekteerimisparameetrite olemasolu lihtsustaks oluliselt vanade puithoonete renoveerimistööde puhul autentsete ehitusmaterjalide laialdasemat ja usaldusväärsemat kasutamist. Lisaks on seoses uute energiatõhusate hoonete lahenduste väljatöötamisega saanud üha olulisemaks uurimisteemaks materjalide passiivsed omadused tervisliku sisekliima tagamisel, mistõttu on savikrohvi vastu hakatud tundma üha suuremat huvi. Täna raskendab krohvide laialdasemat ja paindlikumat kasutamist nende tulepüsivusalase teabe puudumine. Käesolev doktoritöö uurib alates 2016. aastast traditsiooniliste krohvisüsteemide tulekaitsevõimet puitkonstruktsioonidele. Uurimisteema on praktilise suunitlusega, sest püüab leida lahendusi, mis panustavad eelkõige miljööväärtuslikes piirkondades asuvate puitmajade säilitamisesse. Traditsiooniliste krohvide teabealase info suurendamine aitab tagada sobivaid renoveerimislahendusi ning panustab ajalooliste ehitusmaterjalide ja – võtete usaldusväärsuse tõstmisesse.
Valdkond Linnaplaneerimine
Stipendiaat Johanna Liblik
Kõrgkool Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond, ehituse ja arhitektuuri instituut
Juhendajad Professor Alar Just
Valmimisaeg 2019
Failid