Välisturistide külastusdünaamika on selge sesoonse rütmiga. Nii Eestit kui Tallinna tervikuna vaadates näeme, et suvel käib turiste rohkem ja talvel vähem. Linnaosade ja teiste eristatud piirkondade lõikes ilmnevad suviste külastusmaksimumide kõrval ka talvised, kevadised ja sügisesed välisturistide külastuse kasvud. Nii näiteks tõuseb Rocca al Mare piirkond esile just kevadiste ja varasügiste külastuste poolest, Lasnamäel aga pigem aastalõpu maksimumidega. Ka erinevat päritolu turistidel on erinev külastusmuster. Kui itaallaste ja hispaanlaste külastused koonduvad Tallinnas keskmiselt kitsamale perioodile, ühele või kahele suvekuule, siis lätlaste külastused jaotuvad aastalõikes suhteliselt ühtlaselt.
Eestit külastavate riikide arvu mitmekesisus on samuti selge sesoonse rütmiga (suvel rohkem, talvel vähem). Külastatavamateks kuudeks nii välisturistide kui päritolumaade arvu poolest on Tallinnas juuni ja august. Seejuures annab juunis olulist kaalu 13. päeval aset leidnud Metallica kontsert. Soomlaste külastuse selget ülekaalu on näha pealinnas tervikuna ning samuti linnaosade lõikes aasta läbi. 2006. aasta oli nende osakaal kogu väliskülastusest 42%. Ülejäänud päritolumaade ajaline ja ruumiline jaotumine varieerub Tallinna sees märksa rohkem. Näiteks on Pirita ja Lasnamäe linnajaos külastatavuse järgi teisel kohal Vene turistid, Kristiines ja Haaberstis, Rocca al Mares ning Kadriorus aga Läti külastajad, Kesklinnas domineerivad norralased.
Tallinna erinevaid piirkondi külastatakse väga erineval määral. Tuleb silmas pidada, et erinevate riikide esindajate ruumikasutus ei sõltu ainult kindlatest eelistustest, vaid ka maale sisenemise ja väljumise suundadest. Seetõttu on oluline märkida, et kõik piirkonnad ei ole atraktiivseteks turismisihtkohtadeks, on linnaosi, mida kasutatakse vaid läbisõiduks või hetkepeatuseks. Külastajate arv on kõrgeim Kesklinna linnaosas, ligikaudu 67% (3 miljonit) välisturistidest on 2006. aastal viibinud kesklinnas sh 17% Vanalinnas. Teist ja kolmandat kohta jagavad umbes 10% (405000 ja 404000 külastajaga) Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, teisi linnaosasid külastatakse tunduvalt vähem.
Analüüsides välisturistide Eestis viibimise kestust selgub, et 2/3 turistidest peatub Tallinnas vaid ühe päeva. Suurt mõju avaldavad turistide hulgale nn üksiksündmused, nii rahvusvahelised pühad kui ka suurüritused, nagu näiteks Tallinna lauluväljakul 13. juunil toiminud Metallica kontsert tõi aga pealinna aasta keskmisega võrreldes 69% enam külastajaid. Jõulu- ning kevadpühade ajal on külastatavus langenud.
Tallinn pakub turistile ööpäeva jooksul külastamiseks üsna mitmekesiseid võimalusi. Muuseumid, vabaõhu-, äri- ja konverentsikeskused on avatud pigem päevasel ajal, öösel viibitakse baarides, pubides, klubides ning hotellides. Päevane rütm ilmneb ka aktiivse läbisõidu piirkondades. Vastavalt sellele on näha Tallinnas erinevat ruumikasutusmustrit. Selgem öine rütm on Kadriorus, päevase rütmiga on Kristiine, Haabersti ja Lasnamäe linnaosad.
Peamiseks väravaks välisturistidele Eestisse sisenemisel on Tallinn, kus asuvad nii tähtsamad sadamad kui ka rahvusvaheline lennujaam. Vähem tullakse Ida- ja Lõuna-Eesti suunalt. Vaadates Tallinnas viibinud inimeste käimisi mujal Eestis, selgub, et atraktiivsemateks piirkondadeks on olnud Harjumaa, Lääne-Eesti koos saartega, Otepää, Võru vald ning suuremad Eesti linnad: Pärnu, Tartu, Haapsalu, Viljandi, jne.
Välisturistide arvult juhib Tallinn Eestis endiselt teiste piirkondade ees. Kuigi pealinn pakub turismiks mitmekesiseid võimalusi, ei jaotu need Tallinna sees sugugi ühtlaselt, seda on näha linnaosade mõnevõrra erinevast aja ja ruumi kasutusest. Piirkondadest, kus puuduvad atraktiivsed turismimagnetid ning meeldiv miljöö, sõidetakse läbi, samas kui Kesklinna kuhjub selgelt üle poole aasta jooksul Tallinna külastanud turistidest. Suurüritused toovad Tallinnasse palju väliskülastajaid ning sellega koos suureneb lisaks pealinnale ka teiste Eesti piirkondade turismipotentsiaal.