Pooled Tallinna ametnikud veedavad pea kogu oma tööaja arvuti taga. Arvutiga tehtava töö osakaal ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Veidi üle poole ametnikest peab oma arvutikasutamise oskusi heaks. Eelmise aastaga võrreldes on linna ametiasutuste töötajad oma arvutioskuste suhtes veidi kriitilisemad. Üheksa ametnikku kümnest on rahul oma töökohaarvuti tarkvara ja riistvaraga. Eelmise aastaga võrreldes on rahulolu riistvaraga veidi kasvanud. Rahulolu tarkvaraga on jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Väiksemate arvutiprobleemide puhul pöörduvad inimesed endiselt eelkõige oma lähima kaastöötaja poole, suuremate probleemide puhul IT-spetsialisti poole. Eelmise aastaga võrreldes eelistatakse veidi enam IT-spetsialisti kohapeale kutsuda ning vähem telefoni teel oma probleeme lahendada.  Kuigi IT-abi (nii telefoni teel kui kohapeal) kasutajaskond tervikuna on aastate jooksul pidevalt suurenenud, on IT-abi kasutamissagedus tervikuna veidi langenud. See tähendab seda, et kasvanud on nende ametnike osakaal, kes vajavad vahel harva abi ning vähenenud on nende osakaal, kes vajavad sageli abi. Valdav enamus IT-abi kasutanutest (nii telefoni teel kui kohapeal) on saadud abiga rahule jäänud ning see rahulolu on jätkuvalt kõrge. Samuti on töötajate antud hinded abi erinevatele külgedele valdavalt head. Kõrgemalt hinnatakse abi tulemuslikkust ja arusaadavust, veidi madalamaid hindeid saavad probleemi lahendamise kiirus ja abi kättesaadavus. 74% Tallinna ametiasutuste töötajatest kasutab linna infosüsteeme väljaspool oma töökohta, kõige sagedamini tehakse seda kas oma kodus või teistes linna ametiasutustes. Eelmise aastaga võrreldes on linna infosüsteemide kasutamine väljaspool oma peamist töökohta veidi vähenenud. Vajadus e-mailide lugemise ja saatmise võimaluse järele on suurem kui vajadus omada juurdepääsu töökohaarvuti failidele ja muudele infosüsteemidele, aga suurem osa töötajatest vajab endiselt siiski mõlemat võimalust. Enamus Tallinna ametiasutuste töötajatest ei pea vajalikuks omada juurdepääsu linna infosüsteemidele mobiilsete taskusuuruste seadmete abil. Eelmise aastaga võrreldes on huvi sellise võimaluse vastu veelgi vähenenud.Sülearvuti kasutamisvõimalust omab 21% Tallinna ametiasutuste töötajatest, valdav osa nendest (92%) kasutab traadita interneti ühendust ka väljaspool oma töökohta. Eelmise aastaga võrreldes on sülearvuti kasutamine veidi vähenenud linna teistes ametiasutustes ja oma kodus ja suurenenud mujal Eestis ja välismaal. Valdav enamus sülearvutite kasutajatest on linna ametiasutustes toimiva traadita interneti ühendusega rahul. Sülearvutite kasutamisel traadita arvutivõrgus on inimestel kõige sagedamini olnud probleeme leviga ning Interneti ühendusega. Jätkuvalt on Tallinna ametiasutustes kõige sagedamini kasutatavaks tarkvaraprogrammiks või–lahenduseks MS Outlook. Teisel-kolmandal kohal on Intranet ja MS Word ja neljandal kohal Tallinna veebileht. Eelmise aastaga võrreldes on erinevate registrite ning vähemkasutatavate programmide nagu PowerPoint, Messenger ja Skype kasutajaskond mõnevõrra vähenenud. Valdav enamus ametnikest peab praeguseid arvutite turvalisust ja andmekaitset puudutavaid reegleid piisavaks. Eelmise aastaga võrreldes ei ole ametnike seisukohad selles küsimuses muutunud. Üldkokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna ametiasutuste töötajate rahulolu IT-teenustega on jätkuvalt kõrge ning eelmise aastaga võrreldes suuri muudatusi toimunud ei ole. IT-teenuste parendamisvõimalusi näevad küsitletud eelkõige IT-toe parandamises ning parema riistvara soetamises.