LINNA JUHTIMINE
Üldjoontes ei ole hinnangud linnavolikogu ning linnavalitsuse tegevusele viimase kahe aasta jooksul oluliselt muutunud. Sarnaselt 2006. aasta uuringu tulemustega leidis ka seekord 62% vastajatest, et linnavolikogu on oma ülesannetega väga hästi või pigem hästi toime tulnud.  Hinnang linnavalitsuse tegevusele on võrreldes 2006. aastaga langenud 6% võrra (praegu hindab linnavalitsuse tegevust heaks 60%). Hinnangud linnaosade juhtorganitele on iga uuringuga pisut langenud. Kui 2006. aasta juunikuu tulemuste kohaselt oli 78% vastajatest arvamusel, et tema linnaosa halduskogu on oma ülesannetega toime tulnud väga hästi või pigem hästi, siis viimaste andmete kohaselt on positiivse hinnangu andnute osakaal langenud 62%-le. Linnaosavalitsusele andis positiivse hinnangu 64% vastajatest. Varasemate küsitlustega võrreldes on kasvanud äärmuslike hinnangute osakaal ehk siis nende arv, kes on linna või linnaosa juhtorganite tegevusega väga rahulolevad või rahulolematud. Linnajuhtide seas on kõige tuntumaks persooniks linnapea Edgar savisaar, keda teab 97% vastajatest. Linnaosa juhtidest on kõige tuntum Viktor Vassiljev. Linnaosade halduskogude juhtidest teatakse enim Igor Kravtšenko’t. Tallinna linna volikogu komisjonide esimeestest on teistest tuntum Erika Salumäe. Volikogu ja fraktsioonide juhtidest teatakse enim linnavolikogu esimeest Toomas Vitsut’it.
Kõige kõrgemalt on linna juhtidest hinnatud Rainer Vakra tegevust – 71% hindas tema toimetulekut kohustustega väga heaks või pigem heaks. Linnavolikogu valimistel hääletaks Keskerakonna poolt 39%, Reformierakonna poolt 9%, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt 8%, Isamaa ja Res Publica Liidu poolt samuti 8% tallinlastest. Rahvaliidu poolt annaks esimese eelistusena oma hääle 5% vastajatest, kellele Eestimaa Rohelised jääksid alla 3%-ga, kogudes vaid 2% linlaste häältest. Valimistel ei osaleks seekord ligi viiendik vastajatest (18%). Kindel eelistus puudub 8%-l vastajatest.
AJALEHT PEALINN
Ajalehte Pealinn on lugenud 38% Tallinna elanikest, neist 29% loeb pea iga numbrit ning 41% üks-kaks korda kuus. Mõlemas lugejagrupis on samapalju eestlasi kui mitte-eestlasi, sageli loevad lehte pigem vanemad vastajad (alates 45. a), üks-kaks korda kuus lugejatest aga on suur osakaal just 15-34-aastastel elanikel.Kolmandik vastajatest (33%), kes on lugenud ajalehte „Pealinn“, hangivad lehe ühistranspordist. Ligi viiendik aga saab oma lehe kaubanduskeskusest (22%). Postkasti tuuakse leht 20%-le vastajatest ilma, et nad oleksid vormistanud tellimuse. 17% lehe lugejatest aga on vormistanud tasuta tellimuse.42% vastajatest loeb läbi vaid teatud lugusid ning rubriike, mis neile rohkem huvi pakuvad, ligi kolmandik aga loeb läbi enamus lugusid ja rubriike. Keskmisest pisut sagedamini esineb viimast käitumismalli pigem naisterahvaste hulgas, alates vanusest 55-aastat. Vaid teatud rubriike ja lugusid eelistavad lugeda pigem nooremad lugejad vanuses 15- 24-aastat.Eestikeelses väljaandes loetakse kõige tihemini esikaanelugu, mida loeb peaaegu alati 59% vastajatest. 41% vastajatest loeb peaaegu alati kultuurilehekülge ning sotsiaallehekülge, välisuudiseid loeb aga 40% vastajatest. Kõige vähem loetakse (vastusevariant „üldse ei loe“) rubriiki 5 küsimust tagakaanel (27%), tänavaküsitlust (26%) ning lugejakirjasid (26%).Ka venekeelses väljaandes on kõige enimloetud esikaanelugu, mida loeb alati 70% vastajatest. Populaarsuselt järgmised rubriigid venekeelse lugejaskonna seas on lühiülevaade linna uudistest (55%) ja välisuudised (51%). Kõige vähem pakub huvi ristsõna, millele mitte kunagi ei pööra tähelepanu 41% vastajatest, samuti tarbijalood (31%) ning lood huvitavatest inimestest (29%).Peamised märksõnad, mis vastajate arvates kehtivad Pealinna kohta on järgmised: „päevakajaline”, „informatiivne”, „huvitav”, „usaldusväärne” ning „põhjalik”. Kõige vähem iseloomustab vastajate arvates ajalehte Pealinn aga märksõna keeruline.Senisega võrreldes rohkem sooviksid lugejad edaspidi lehest leida praktilisi nõuandeid ja soovitusi (47%) ning infot vaba aja veetmise võimaluste kohta (40%). Kõige vähem võrreldes praegusega sooviksid lugejad lugeda arvamusliidrite kirjutisi (23%). Kui eestlastest lugejad sooviksid praegusest enam lugeda elulisi ja dramaatilisi probleemlugusid, siis  mitte-eestlastest lugejad sooviksid rohkem lugeda lühiuudiseid, praktilist infot ja nõuandeid ning infot vaba aja veetmise võimaluste kohta. Ligi pool vastajatest leiab, et ajaleht võiks nii sisu kui kujunduse poolest jääda pigem eriilmeliseks kui sarnaneda suurte üle-eestiliste ajalehtedega. Seevastu neljandik lugejatest toetab viimast seisukohta. Kui kujunduse muutmist ootavad pigem nooremad lugejad, siis sisu muutuse poolt on valdavalt keskealised vastajad.