Enam kui ¾ pealinlastest peab kõige eelistatumaks elukohaks Eestis just nimelt Tallinna. Võrreldes 2006. aastaga on elukohana pealinna eelistavate elanike osakaal suurenenud 9% võrra.
Tallinna linna elukeskkonnaga on rahul 82% elanikest. Võrreldes 2006. aastaga on linlaste hinnangud elukeskkonnale veidi paranenud. Tallinna üldist keskkonnaseisundit hindab 10% elanikest mitterahuldavaks/kehvaks, 56% rahuldavaks ning 32% heaks/väga heaks. Samas tunneb valdav osa linnaelanikest pealinna keskkonnaseisundi pärast endiselt muret – väga on mures 15% tallinlastest ning pigem mures 53%. Võrreldes kahe aasta taguse perioodiga on linna keskkonnaseisundi pärast muretsevate linlaste arv siiski veidi kahanenud (5% võrra).
Kõige enam tallinlased linna füüsilise keskkonna puhul rahul haljasalade ja parkide seisundiga ning rannaalade olukorraga, kõige vähem aga tolmu kogusega õhus ja tänavatel, sõiduteede olukorraga, liiklusturvalisuse- ja kultuuriga ning lemmikloomade pidamise kultuuriga. Kõigi uuritavate füüsilise keskkonna aspektide puhul on elanike hinnangud võrreldes 2006. aastaga paranenud – kõige enam on hinnangud paranenud järgnevate valdkondade puhul: vibratsioon ning haljasalade ja parkide seisund.
Oma linnaosa puhul ollakse kõige sagedamini rahul tänavavalgustuse, hoonete välisilme ning haljasalade ja parkide olukorraga. Kõige kõrgemaid hinnanguid oma linnaosa füüsilisele keskkonnale andsid Haabersti elanikud.

Tallinna veebilehekülge aadressil www.tallinn.ee on viimase aasta jooksul külastanud 48% pealinlastest, sealhulgas vähemalt kord nädalas teeb seda 9% tallinlastest. Linna ametiasutustega suhtlemise visiidest on kõige levinum ametiasutustes kohapeal käimine, harvem suheldakse ametnikega telefoni või e-posti teel.
Pealinlastest 65% pole viimase aasta jooksul ei ise ega pole ka ükski nende perekonnaliige suhelnud Tallinna linna ametiasutustega. Kõige levinumateks küsimusteks, millega linna ametiasutuste poole pöördutakse, on teabenõude esitamine, linnavalitsuse informeerimine/ettepanekute esitamine ning elukoha registreerimine/muutmine rahvastikuregistris. Valdav osa vastajaist oli ametnikepoolse teenindusega rahul.
Jätkuvalt on kõige enam levinud suhtlemisviisiks teenindusbüroosse kohale minek. Muude suhtluskanalite (telefon, internet, faks/kiri) kasutamine on enamiku teenuste puhul üpris vähe levinud. Samas on erinevate teenuste kasutajatest suur osa huvitatud teenuse kasutamisest e-teenusena. E-teenuseid ei kasutata eelkõige seetõttu, et puudub ligipääs internetile või oskus internetti/ e-teenuseid kasutada; kuna ollakse harjunud kasutama teisi suhtlusviise; ning kuna teenust pole võimalik kasutada e-teenusena.
E-teenuste kasutajaist 69% pidas teenuse kasutamist interneti teel väga/pigem lihtsaks. Enam kui kolmandik e-teenuste kasutajaist (37%) sai peale oma pöördumist esmase vastuse juba ühe ööpäeva jooksul, rohkem kui nädala ootas vastust vaid 1% vastajaist. Valdav osa e-teenuse kasutajaist pidas vastuse saamise kiirust enda jaoks piisavaks ning vastuse sisu arusaadavaks.
Rääkides kõikidest teeninduskanalitest, saabus lõplik vastus ametiasutusse esitatud päringu järel 54% juhtudest ühe nädala jooksul peale ametnikuga kontakteerumist, 8% sai vastuse kahe-kolme nädala jooksul, 10% kuu aja jooksul, 6% hiljem ning 12% ei saanudki vastust. Vastajaist 84% pidas teenuse osutamise või lõpliku vastuse saamise kiirust piisavaks, 70% jäi asjaajamise protseduuriga rahule ning 73% pidas end kasutatavast teenusest väga/küllaltki hästi informeerituks.
Positiivsena tõstsid ametiasutustega suhelnud vastajad kõige enam seda, et probleemile leiti lahendus kiirelt ja/või kompetentselt. Kiideti ka ametnike sõbralikkust ja viisakust ning võimalust asju ajada telefonitsi või posti teel (ilma büroosse kohapeale minemata). Vastajad, kes ei jäänud asjaajamise protseduuriga rahule, polnud tihtipeale saanud rahuldavat vastust või lahendust. Kurdeti ka aeglase teeninduse ja asjaajamise, ametnike formaalse / külma / ebaviisaka suhtumise või ebakompetentsuse ning liigse bürokraatia üle.
Kõige enam levinud teabeallikateks, millest hangitakse infot linna poolt pakutavate teenuste ja toetuste kohta, on ametiasutused ja teenindusbürood. Tallinna linna veebileht ning muud internetiallikad. Tulevikus soovitakse toetuste ja teenuste kohta teavet saada eelkõige Tallinna linna veebileheküljelt, muudest internetiallikatest, ametiasutustest ja teenindusbüroodest, oma linnaosa lehest ning ajalehest „Pealinn“. Internetiallikaid eelistavad kasutada pigem nooremad linlased, eakamad eelistavad traditsioonilisemaid infokanaleid.
Pea pooled pealinlastest hindavad oma arvutikasutamise oskusi e-teenuste kasutamise seisukohast heaks, 17% keskmisteks, 8% halvaks ning 25% väga halvaks. Ootuspäraselt hindasid oma arvutikasutamise oskusi kõrgemalt nooremad ning kõrgema haridusega vastajad. Juhul, kui e-teenuste kasutamisel peaks vaja minema abi, eelistaks 31% elanikest oma küsimustele vastuseid saada telefoni teel, 25% sooviks kasutada virtuaalset õpetust linna veebilehel ning 18% eelistaks personaalset juhendamist.
Kõige enam ollakse valmis e-teenuseid kasutama interneti teel. Vähem soovitakse e-teenuseid tarbida ID-kaardiga või DigiTV vahendusel ning M-teenuseid mobiiltelefoniga.

Kehtivat Tallinna ühistranspordi ID-piletit omab 39% pealinlastest. Pea pooled ID-pileti omanikest on selle ostnud sularaha eest teenindussaalist, kioskist või kauplusest, 37% internetis pangaülekandega. Nimetatud ostuviise peavad pealinlased enda jaoks kõige sagedamini ka kõige sobivamaks.
Seda, et Tallinnas oleks võimalik ID-piletiga osta ka teisi pileteid, peab oluliseks vähem kui pool pealinlastest. Kõige enam huvi tunnevad pealinlased teiste Eesti linnade või maakondade ühistranspordipiletite (väga/küllaltki oluliseks peab võimalust neid pileteid Tallinnas osta 36%), kontserdipiletite (oluliseks peab 35%) ning teatripiletite (34%) ID-piletiga ostmise võimaluse vastu.