Kõikides uuringus osalenud koolides pakutakse vähemal või suuremal hulgal tugiteenuseid. Pakutavate tugiteenuste valik sõltub koolis õppivate (erivajadustega) õpilaste vajadustest. Tugiteenuste süsteem tervikuna Tallinna koolides ei ole veel piisavalt efektiivne ning selleks, et see vastaks kaasaja nõuetele ning pakuks õppimisvõimalusi õpilastele nende individuaalsetest vajadustest ja võimetest lähtuvalt, on vaja teenuseid järjepidevalt arendada ning pakutav süsteemseks muuta.
Kui koolis rakendatud tugiteenused ei ole osutunud tulemuslikuks, analüüsivad koolide juhid, õpetajad ja spetsialistid koostöös olemasolevat olukorda. Analüüsi tulemused on aluseks kooli õppenõukogule õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks. Nõustamiskomisjoni soovituste alusel jätkub eriõpetuse ja tugiteenuste rakendamine kas üld- või eriklassi või vastava spetsiaalsusega erikooli tingimustes. Lähtuvalt hariduslike erivajaduste spetsiifikast on oluline, et kool kindlustab õpilastele võimetekohase õpetuse.
Klassi- või aineõpetajad jälgivad laste individuaalset toimetulekut õppesituatsioonis. Pidevalt jälgitakse koolis laste (sh erivajadustega laste) arengut/toimetulekut ning vajadusel pakutakse individuaalset õpet ja osutatakse tugiteenust. Õpilase jälgimine ja individuaalse arengu toetamine on pidev protsess. Võimetekohast õpetust saab korraldada lähtudes õpitegevuse ja käitumise tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest.
Arvesse võetakse ka lapsevanema  ja õpilase arvamused ning fikseeritakse osapoolte vahel kokkulepe konkreetseteks arendavateks tegevusteks.
Lapse individuaalse arengu toetamise võimalusteks koolis on:
- õppetöö diferentseerimine/modifitseerimine, individualiseerimine klassi tasandil;
- lapse tunniväline  individuaalne abistamine  (järeleaitamine, konsultatsioonid) klassi- või aineõpetajate poolt;
- koostöö lapsevanemaga, lapsevanema pedagoogiline juhendamine;
- võimetekohase huvitegevuse soovitamine jm.
Hariduslike erivajaduste  väljaselgitamiseks kasutatakse:
- pedagoogilis-psühholoogilist hindamist;
- erinevates tingimustes lapse käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust;
- last ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist;
- lapse meditsiinilisi uuringuid jne.
Pedagoogilis-psühholoogilise uuringu tulemustest teevad õpetajad ja teised kooli spetsialistid kokkuvõtte õpilase tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ning annavad soovitused edaspidiseks pedagoogiliseks tööks ja tugiteenuste rakendamiseks. Kokkuvõttes peab kajastuma õpilase hariduslike erivajaduste olemus, millest lähtutakse edasise arendustegevuse planeerimisel.  Tulemustest teavitatakse  ka lapsevanemat.
Tugiteenuste rakendamise vajadus fikseeritakse õppenõukogu otsuse ja direktori käskkirjaga ning kooskõlastatakse lapsevanemaga.
Tallinna koolides rakendatavateks tugiteenusteks on:
- logopeediline abi;
- psühholoogiline abi;
- sotsiaalpedagoogiline abi;
- parandusõpe;
- tasemeõpe;
individuaalne õppekava, ainekava;
- kasvatusraskustega õpilaste klass;
- pikapäevarühm;
- huvitegevus jne.
Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta koostavad kõik hariduslike erivajadustega õpilasega tegelenud õpetajad ja spetsialistid  vähemalt kord õppeaastas õpilase (aine)alase toimetuleku kirjelduse ja esitavad omapoolsed soovitused.
Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised  tegevused: tugiteenuste lõpetamine, tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil, täiendavate uuringute teostamine, tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine, ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks vm.
Küsitluse tulemused näitasid, et kõige enam vajatakse juurde Tallinna üldhariduskoolides sotsiaalpedagooge ja psühholooge. Samuti on koolides suur vajadus abiõpetajate järele. Küsitlustes mainiti, et olemasolevad spetsialistid peaksid tegema rohkem meeskonnatööd.
Statistilisi näitajaid analüüsides võib teha järelduse – tugiteenuste kättesaadavus erinevatel kooliastmetel on erinev. Enamasti toetatakse I kooliastme õpilasi ja tegeletakse väljendunud probleemidega III kooliastmes. Uuringu tulemused näitasid, et praeguses koolisüsteemis on kriitiline periood II kooliaste (4. – 6. klass), kus tugiteenuseid rakendatakse vähem. Just sellises vanuses lapsi peaks tulevikus rohkem toetama, tegema ennetustööd ja rakendama erinevaid tugiteenuseid.
Uuringu tulemused näitasid samuti, et paljudel juhtudel ei järgne puudulikule veerandihindele kohest tugiteenuse rakendamist. Tulemuseks on puudujäägid omandatavas, saamatusetunne ja õpimotivatsiooni langus, mis võib omakorda viia klassikursuse kordamiseni ja koolikohustuse mittetäitmiseni.