Visiooniarutelude seisukohtade üldistused ja tõlgendused moodustavad Loova Tallinna visiooni lähteplatvormina formuleeritavad eeldused ja takistused.
EELDUSED:
- Inimesed: loovad, avatud, kultuurihuvilised;
- Geograafiline asend: asume ristteel, väravas, keskpunktis, sadamas, piiri peal;
- Kontrastide talumine ja väärtustamine: kõrvuti asub vana ja uus, ilus ja kole, suur ja väike;
- Kultuuri- ja hariduskeskkond: multikultuurne, mitmekesine, institutsionaalselt tugev;
- IKT ja muu infrastruktuur: kättesaadavus, innovaatilisus.
TAKISTUSED:
- Potentsiaal alaarendatud: rakendamise, ligitõmbamise ja kinnihoidmise probleem;
- Linnaruum halvasti arendatud: autokesksus, avaliku ruumi kasutamatus, linnaruumi killustatus;
- Kokkusaamise ja koostöö vähesus: „seisev” info, eestlaste ja venelaste eraldi maailmad, tegemiste seostamatus;
- Visioonitus (loova) linna arendamisel;
- Linnapoolne (loovisikute) kaasamine toimib kehvalt.

Lisaks andisid aruteludel osalenud hinnangu loova Tallinna arendamise eesmärgistatusele, pannes tähtsuse järjekorda ette antud 10 väidet selle kohta, miks loova Tallinna arendamine on oluline. Olulisemateks peeti:
- luua linnasiseseid tugevaid loovaid keskusi ja võrgustikke – sotsiaalse kaasatuse, sidususe suurendamine;
- rõhutada loovust ja teadmisi linna majandusmudeli alusena – (kohaliku) majandusliku aktiivsuse kasv;
- parandada linnaruumi kvaliteeti – ruumilis-keskkondliku atraktiivsuse suurenemine;
- pakkuda elanikele atraktiivset elukeskkonda ja vabaaja veetmise võimalusi – ruumis-keskkondliku atraktiivsuse suurenemine.

Olulisemate üldisemate momentidena saab visiooniaruteludest fookuse määratlemisega seoses välja tuua järgmised printsiibid:
- otsida ekstravagantseid lahendusi ja rõhutada erilist, omanäolisust;
- ergutada loovust võimalikult erinevatel viisidel ja kontekstides;
- väärtustada juba olemasolevaid tugevusi;
- tegeleda linna kui terviku kuvandi, „näo” arendamisega, kujundada välja Tallinna nn „visiitkaardid”;
- eemaldada need kitsaskohad, mis takistavad muidu käivitamisküpsete aktsioonide realiseerimist;
- alustada võimalikult ruttu väiksemate (finantsiliselt vähekoormavate) asjadega.

Toetudes ühelt poolt lähteplatvormile, eesmärgistusele ja sihtgrupilisele ja teiselt poolt visiooniaruteludest järeldunud põhimõtetele, eristame viit keskset fookust loovat Tallinna kontseptsiooni elluviimisel, nendeks on:
MITMEKESISUS
ERILISUS/ OMANÄOLISUS
KOOSTÖÖ/ KOKKUSAAMINE
UUDSUS/ MOODSUS
ROHELISUS

Esimeste sammude väljapakkumine on keeruline ülesanne, kuna see eeldaks, et esitatud strateegiline lähenemine on leidnud ka linnavõimupoolset aktsepti, nii põhimõttelise tervikuna kui üksikute fookuste ja nende kombinatsioonide osas. Sõltumata edasistest valikutest, on esimeste sammude osas oluline lähtuda järgmisest kolmest põhimõttest:
1) oleksid suhteliselt vastuvõetavad linnaeelarve seisukohast;
2) kaasaksid inimesi;
3) seoksid erinevaid valdkondi.

Neid põhimõtteid silmas pidades võiksid esimesed võimalikud sammud olla seotud näiteks järgmiste tegevustega: kultuuriportaali loomine – mis toimiks nii loomevaldkondade esindajaid siduvana kui infot pakkuvana; uusehitiste osas „1% kunstile” põhimõtte rakendamine, soodustamaks kvaliteetse avaliku ruumi arendamist; laste ja noorte kunsti eksponeerimisvõimaluste soodustamine avalikus ruumis; innovaatiliste ideede ärgitamiseks innovatsiooniauhinna X-prize juurutamine jne. Lisaks on ülioluline, et loova Tallinna visiooni kontseptsiooni lähenemine arutataks läbi kultuuripealinna Tallinn 2011 meeskonnaga ning leitaks võimalikud võimendusefektid.
Kõiki eelnevaid uuringuid, teiste linnade praktikaid ning paljude sihtgruppide arvamusi-ettepanekuid arvestades on käesoleva projekti juhtrühma otseseks soovituseks neist materjalidest lähtuvalt kohe jätkuna koostada tegevusstrateegia, mis kõik olemasolevad ettepanekud võimalustega ühtseks tervikuks seoks.