Tallinna noorte jaoks on kõige olulisemad eeskujud emad: 90% noortest peab neid eeskujuvõtmist väärivaks. Isad ja parimad sõbrad on eeskujuks 83% noortele. Valdav osa muid väljapakutud rollimudeleid on olulised 40%-60% noortest, mis aga ühtlasi tähendab, et praktiliselt 60%-40% noortele nad sugugi olulised ei ole. See kehtib nii suure ettevõtte juhi, rikka inimese, ülemuse; treeneri, ringijuhendaja, õpetaja, sportlase, välismaa filminäitleja, välismaa poplaulja, tuntud kunstniku ja klassi- ning kursusekaaslase kohta. Nende seas on nii neid, kes esindavad üleilmset massikultuuri ja kellega noor puutub kokku vaid massikommunikatsioonivahendite abil, kui selliseid, kellega noorel on vahetuid kontakte – näiteks treenerid ja ringijuhendajad, õpetajad. 20%-30% noortest on oma eeskujud leidnud Eesti poplauljate ja Eesti näitlejate, TV-ja raadio saatejuhtide, kooli huvijuhtide, poliitikute hulgast.

Pisut üle poole noori tallinlasi näeb end tulevikus seotuna Tallinna ja selle lähiümbrusega: kolmandik usub, et on jätkuvalt pealinnas, ja ligi viiendik loodab end sisse seada selle lähistel. Mujal Eestis plaanib kodu leida 8% vastajaist. Välismaal usub end 10 aasta pärast olevat ligi 40%, sealhulgas Venemaal 2% ja Ukrainas või Valgevenemaal 1% vastajaist. Seega neli igast kümnest Tallinna noorest plaanib end siduda pigem mõne teise riigiga kui Eestisse jääda.

Tallinna noorte seas aastal 2007 on välismaal õppimises märgata selgeid geograafilisi eelistusi. Selgelt eelistatakse õppimisplaanide puhul geograafiliselt Eestile lähemaid maid: Venemaal või Lätis-Leedus või Soomes plaanis õppida u 7%, Põhjamaades või vanades EL maades 5% noortest. 3% sooviks minna õppima USAsse või Kanadasse ja 3% ka Kesk-ja Ida-Euroopa maadesse.

Võõrsile tööle plaanib mingil hetkel minna 37% Tallinna noortest. Tööleminekul ei ole geograafilise läheduse aspekt enam nii oluline. Ilmneb, et töökohta eelistatakse saada inglisekeelsetes riikides ja alles seejärel geograafiliselt lähedastes: USAs ja Kanadas sooviks töötada 15% noortest, Skandinaaviamaades (Rootsis, Norras, Taanis või Islandil) pea 13% ja Soomes 12%. Järgneb huvi vanade EL maade (11%). 6% on huvitatud töötamast Vahemeremaades ja sama paljud ka Kesk-ja Ida-Euroopa riikides ning Venemaal. Lätis-Leedus töötaks alla 4% ning Valgevenes või Ukrainas pisut alla 3% noortest. 3% kaaluks meelsasti töötamist Lähis-Ida riikides ja 10% arvab, et teeks tööd hoopis kusagil mujal.

Kõige tähtsamateks tegevusteks on õppimine, hea hariduse omandamine, kodu ja perekonna eest hoolitsemine ja suhtlemine sõpradega. Väga olulisteks peetakse ka töötamist rahateenimiseks, hobide ja harrastustega tegelemist, sportimist ja trennis käimist ning välismaal reisimist. Üsna tähtis on ka raamatute lugemine. Keskmisest olulisemaks peetakse ka meedia jälgimist, internetis surfamist, vabatahtlikku tegevust, teatri-, kontserdi ja näitusekülastusi ning ühiskondlikku aktiivsust ja organisatsioonide tegevust. Kõige vähemolulisemaks tegevuseks peeti hängimist ja tšillimist ehk kampades ringilonkimist.

Kõige olulisemaks õppimise eesmärgiks peeti soovitud eriala omandamist ja oma erialaste võimete väljaarendamist. Olulisemate haridusväärtuste seas olid ka oma isiksuse arendamine, materiaalse kindlustatuse saavutamine ja hea ettevalmistus tööks. Tähtsateks õppimise eesmärkideks olid ka elus kergemini läbilöömine, elu ja maailma parem mõistmine, heaks spetsialistiks saamine, elu ja töö haritud inimeste kõrval, ühiskondliku positsiooni saavutamine, ettevõtete loomine ja juhtimine ning ühiskonnale kasulik olemine. Vähemolulisteks haridusväärtusteks oli prestiiži omandamine ühiskonnas, puhtamale ja kergemale tööle saamine ja lugupidamise saavutamine. Õpilaselu jätkamist ei peetud kuigi oluliseks ning kõige vähemtähtsaks peeti õppimist poliitikuks saamise seisukohalt.

Kõige tähtsamaks nõudeks töö valikul peeti võimalust tegelda meeldiva alaga, häid teenimisvõimalusi ning tulevikukindlustamist ja oma võimete kasutamist. Olulisteks kriteeriumiteks olid ka võimalus näha oma töö tulemusi ja pidev enesetäiendamine, paindlikku tööaega ja kasulikkust teistele inimestele hinnati samuti üsna tähtsateks töövalikukriteeriumiteks. Veidi madalamalt hinnati võimalust ise oma tööd korraldada, töö kergust ja puhtust, kõrget ühiskondlikku positsiooni ning võimalust osalise koormusega töötada.

Tallinna koolinoorte hulgas on kõige mainekam ärimehe amet. Ka arsti elukutset hinnati prestiižeks. Kõrgelt hinnati ka riigiametniku, poliitiku, inseneri, ettevõttejuhi ja moekunstniku ameteid. Neile järgnesid näitleja, kinnisvaramaakleri, sportlase ja modelli elukutsed. Keskmisest madalamaks hinnati õpetaja, meditsiiniõe, ehitustöölise, müüja ja sanitaartehniku elukutsete prestiiži. Veelgi vähem mainekateks hinnati turvamehe, veoautojuhi, taksojuhi ning talupidaja ameteid.