* Linna elu-olu.  Üldine elanikkonna suhtumine Tallinna elu-olusse on võrreldes 2003. aastaga muutunud negatiivsemaks. 2003. pidas Tallinnat eelistatuimaks elukohaks 78% vastanutest ning 2004. oli vastav näitaja 70%. Võrreldes muulastega on eestlaste hoiak Tallinna suhtes negatiivsem. Tallinnat eelistas elupaigana 63% eestlastest 78% muulaste vastu.
* Hinnang keskkonna seisundile. Tallinna kui elukeskonnaga oli käesoleval aastal väga või pigem rahul 74% linlastest, samas kui 2003. aastal oli vastav % 69. Tallinna keskkonnaseisundi pärast olid väga või pigem mures 66% elanikest, samas kui heaks või väga heaks pidas keskkonna seisundit 27% tallinlastest. 2003. aastal olid nimetatud hinnangute jagunemised vastavalt 71 ja 20%.
* Rahulolu eluvaldkondadega. Linnakeskkonna olukorda hinnates on valdkonnad, millega ollakse enam rahul jäänud 2003 ja 2004. aasta võrdluses jäänud samaks. Nendeks on rannaalade olukord, haljasalade ja parkide seisund. Vastajate hoiakud on paranenud sellistes valdkondades nagu: lemmikloomadega jalutamise kohtade olemasolu; lemiklooma pidamise kultuur üldiselt; laste mänguväljakute ja platside korrashoid; õhu puhtus; müra; tolm. Halvenenud on linlaste hinnangud sõidudeede olukorrale, prügi koristamisele ja prügikastide olemasolule ning ühistranspordi olukorrale.
* Hinnang arenguvaldkondadele. Linnaosade arenguvaldkondade puhul ollakse üldiselt kõige enam rahul elamute ja muude hoonete (peale elamute) välisilmega ning tänavavalgustusega( väga või pigem rahul 75-77% küsitletuist). Vähim ollakse rahul liikluse olukorraga (jalgratturi seisukohast), jalgrattateede piisavusega ning liiklemisvõimalustega erivajadustega inimestele (rahulolevaid 23-26%). Rahulolu hinnangud arenguvaldkondade osas varieerusid linnaosade lõikes.
* Ootused linnavalitsusele. 2004. aastal linlaste poolt väljendatud peamised ootused linnavalitsuse suhtes: teed/tänavad korda; linnavalitsuse töö parendamine; puhtus ja heakord; kodutute probleemide lahendamine; noorte ja laste tegevusvõimaluste loomine. Linlaste väljendatud ootused linnaosade valituste puhul olid suhteliselt linnaosaspetsiifilised.
* Suhtumine turistidesse. 44% küsiltetutest leiab, et turiste võiks Tallinnas olla tunduvalt või siis veidi rohkem. 27% arvates on turiste täiesti parajalt ning 10% arvates võiks turiste olla veidi või tunduvalt vähem. 20% ei oska arvamust avaldada selles küsimuses või neid küsimus ei huvita.
* Suhtluskanalite kasutus kohaliku omavalitsusega suhtlemisel. Kohaliku omavalitsusega suhtlemises domineerib kohal käimine (29%linlastest) ning eelistatakse ka palju telefoni teel asjaajamist (17%). e-posti või interneti teel on suhelnud 9% linlastest, kellel on viimase paari aasta jooksul olnud kokkupuuteid kohaliku omavalitusega. Linlased eelistavad eelkõige segateeninduspunktide arendamist (40% elanikest), kus ühes kohas saab lahendada mitmeid küsimusi, sõltumata teemast. 15% eelistas tavapärase (konkreetses kohas, konkreetne küsimus) teeninduspunktide arendamist. Internetiteenuse eelisarendamise vajadust märkis vaid 8% ja telefoniteenuse aremdamist 5% küsitletuist.
* Elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine. Tallinna kodulehekülge www.tallinn.ee on mingi info hankimiseks külastanud 25%küsitletuist. Elektrooniliselt on teabenõuet esitanud 8% küsitletuist.  Tallinna linnakaarti internetist on kasutanud 21% kõigist küsitletuist. Portaali www.eesti.ee teab 20% tallinlastest ning nendest on portaali külastanud 34%. Digitaalallkirja on kasutanud 1,7% küsitletutest.
* ID pileti süsteem. ID piletit kasutab 39% küsitletutest. Ei kasuta ühistranspordi ebaregulaarsed kasutajad (48% mittekasutajatest) või kellel puudub ID kaart (33%). 56% ID kaardi mitte omajatest kavatseb selle hankida. Tervikuna ei ole ID pileti süsteemiga rahulolu veel positiivne. Negatiivseid hinnanguid anti veidi enam kui positiivseid. ID kaardi erinevatest täiendrakendustest on huvitatud 36-41% küsitletutest, ükskõikseid oli 27-30%. Võimalikeks variantideks täiendavaks rakendamiseks oleks parkimiskaardina tasulisel parkimisel, piletina linna sprodirajatiste kasutamisel ning linna korraldatavate kultuuriürituste külastamisel. Lisaks pangakaardi asendusena, haigekassa kaardina, juhiloana jpt.