- 2004. aastaga võrreldes ei ole „Prügihundi” kampaania tuntuse osas olulisi muudatusi toimunud. Endiselt on kampaaniaga kursis alla poole tallinlastest. Peamiselt on kampaaniat märgatud välireklaamina prügikastidel ja bussioote-paviljonidel.
- Erinevate õigusaktidega, mis reguleerivad jäätmekäitlust, on tutvunud väga väike osa tallinlastest. Kõige rohkem ollakse tutvunud jäätmeseadusega.
- Kõige sagedamini on informatsiooni jäätmekäitluse kohta saadud meediast – ajalehed/ajakirjad ning raadio ja televisioon. Ka tulevikus soovitakse jäätmekäitluse kohta teavet saada enam nendest kanalitest.
- Üldkokkuvõttes on tallinlaste soov saada jäätmekäitlust puudutavat infot aastate jooksul kahenenud. Viimase küsitlusperioodiga võrreldes on enam-vähem samaks jäänud huvi kogumispunktide asupaikade vastu.
- Tallinna jäätmekäitluse korraldust peetakse enamasti rahuldavaks. Tallinlaste rahulolu jäätmekäitluse korraldusega on aastate jooksul veidi kasvanud.
- 37% tallinlastest sorteerib pidevalt oma kodus jäätmeid ning lisaks 40% mõnikord. Kõige tavalisem on vanapaberi ja pandipakendite sorteerimine. Tallinlased on hakanud rohkem jäätmeid sorteerima. Nö pidevate ja regulaarsete sorteerijate osakaal on jäänud samaks, kasvanud on aga nende osakaal, kes aeg-ajalt jäätmeid sorteerivad.
- Peamise põhjusena, miks jäätmeid ei sorteerita, tuuakse välja jäätmete väike hulk, see põhjus on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Levinumateks vabandusteks on veel aja ja ruumi puudus ning jäätmete üleandmise keerukus, viimane põhjus on aastate jooksul vähenenud.
- Kogumispunktidest on kõige enam kasutatud taarapunkte, vanapaberi konteinereid ja taaraautomaate.
- Suurema osa korrus- või ridamajade juurde on paigaldatud vanapaberi kogumise konteinerid (selliste majade osakaal on aastate jooksul kasvanud).
- Tallinlaste arvates on jäätmete sorteerimise ning äraandmisega seonduv muutunud aastate jooksul lihtsamaks.
- Pakendijäätmete äraandmisvõimaluste keerulisus seisneb kõige sagedamini selles, et ei teata äraandmispunktide asukohti või et neid on liiga vähe.
- Vähenenud on nii jäätmete kompostimine kui põletamine kinnistutel (mõlemaga tegeleb veidi üle kümnendiku tallinlastest).
- Inimeste teadlikkus sellest, mis tüüpi jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete alla, on kahe viimase aasta jooksul läinud üldkokkuvõttes kehvemaks. Kõige sagedamini peetakse ohtlikeks jäätmeteks akusid ja erinevaid kemikaale – jääkõlisid, värve ja arstimeid.