1) Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava koostamisel oleks otstarbekas selgelt määratleda üks või paar üldisemat, pikemaajalist eesmärki ja loetud arv kitsamaid (valdkondlikke või sihtgruppe puudutavaid) eesmärke. Arengukava tõhususe parandamiseks tuleks see tihedamalt siduda institutsionaalse tegevusega ja linnaosades lahendamist nõudvate probleemidega.
2) Otstarbekas oleks sotsiaalhoolekande juhtimise maatriksmudeli põhjalikum läbitöötamine ja vajadusel  ka ellu viimine.
3) Linna sotsiaalhoolekande arengut kõige enam pärssiva probleemina tõstatus küsitluse tulemusena sotsiaaleluruumide nappus ja eluasemega seotud teenuste arendamise vajadus.
4) Otstarbekas oleks käivitada siseauditi tegemise süsteem hallatavate asutuste teenuste osutamise üle ning sisseostetavate teenuste kvaliteedi monitooring.
5) Otstarbekas oleks kujundada erapooletute ekspertide abiga seisukoht universaalsete sotsiaaltoetuste efektiivsusest ja nende otstarbekast mahust.
6) Universaalsete toetuste puhul pole alati silmas peetud sotsiaalseid taotlusi ja seetõttu pole põhjendatud toetuste käsitlemine sotsiaalhoolekande eelarve osana.
7) Sotsiaaltoetuste ja teenuste rahastamise proportsioon pole optimaalne, põhjendatud oleks  teenuste rahastamise suurendamine toetuste rahastamise kärpimise arvel.
8) Otstarbeks oleks rakendada sihtotstarbelisi toetusi teenuste defitsiidi katmiseks.
9) Analüüsida tuleks teenuste osutamisel kliendi omaosaluse rakendamise suurendamist.
10) Defitsiitsete teenuste puhul tuleb eristada kliente vältimatu ja perspektiivse vajaduse seisukohast. Teenuse pakkumise süsteemi tuleks muuta paindlikumaks luues erinevate sihtgruppide jaoks piiratud mahus ajutist institutsionaalset teenust.
11) Kogukonnapõhise töö tähtsustamisel tuleks analüüsida selle töö kogemusi, selgitada milliseid institutsioone on ühes või teises kogukonnas võimalik lahendada kogukonnapõhiselt, milliseid koostöös linnaosade valitsustega, millised väljuvad kohapealsest kompetentsist probleemilahenduse keerukuse või kalliduse tõttu.
12) Sotsiaalhoolekannet puudutava info edastamine elanikele ei toimu alati efektiivselt, seetõttu oleks otstarbekam info sihtgrupipõhine edastamine.