Uuritud 25 roheala on väga erinevad oma asukoha, kauguse (kesklinnast), suuruse, inventari, turvalisuse ja loodusliku seisundi poolest, mis mõjutavad oluliselt rohealade sotsiaalset struktuuri, kasutatavuse intensiivsust ja ajalis-ruumilist rütmi. Rohealade kasutamist mõjutavad ka ilmaolud, eriti sademed (teisipäev, 15.08) ja erakorralised üritused (Harjumägi, 20.08).
Kõige intensiivsemad rohealad asuvad kesklinnas. Kõrge intensiivsusega roheala on ainukesena Tammsaare park, mida läbis keskmiselt 12 inimest minutis. Keskmise intensiivsusega rohealad, mida läbis keskmiselt 3-6 inimest minutis, jäävad linlaste tavapärastele liikumistrajektooridele, mistõttu suur osa rohealal viibijatest läbib roheala, et liikuda ühest punktist teise. Keskmise intensiivsusega rohealad on Politseiaed, Stroomi rannapark, Viruvärava mägi, Kardioru park ja Õismäe tiigi ümbrus. Madala intensiivsusega rohealadele, mida läbis keskmiselt 1-3 inimest minutis, on iseloomulik keskmisest suurem pindala ja liikumisviiside varieeruvus. Väga madala intensiivsusega rohealad, mida läbis vähem kui 1 inimene minutis, paiknevad inimeste põhilistest liikumistrajektooridest     eemal, lisaks ei ole linlased rahul nende olukorraga. Väga madala intensiivsusega on Hirvepark, Poolamägi ja Koidu park Kesklinnas, Õie ja Hiiu park Nõmmel ning Räägu park Kristiine linnaosas.
Erinev rütm argi- ja puhkepäevadel tuleb välja vaid teatud rohealadel. Päevane rütm on selgem, hommikul külastatavus kasvab kulmineerudes lõunal ja hakkab vaikselt peale kella 17 jälle langema. Hommikuti domineerivad rohealadelt läbi liikuvad inimesed, päeval kodused ja pensionärid ning õhtul tõuseb sporti tegevate ja noorte seltskondade osakaal.
Kesklinna linnaosa intensiivselt kasutatavaid rohealasid külastatakse puhkepäevadel rohkem kui argipäevadel, siis on ka tänavaloenduse järgi linnas rohkem inimesi liikumas (Nuga 2006). Sama trend esineb ka Põhja-Tallinna (Stroomi rannapark ja Merimetsa) ja Mustamäe (Parditiigi park ja Männipark) rohealade kasutamises. Põhja-Tallinna rohealade külastajad tulevad rohealadele erinevatest kohtadest, Mustamäe rohealasid külastavad inimesed on aga pigem sama linnaosa elanikud. Kristiine ja Haabersti rohealade külastamine oli suurem argipäevadel. Ülejäänud linaosades ei esine rohealade kasutamises väga selget argi- ja puhkepäevade rütmi. Jalgratturid, jooksjad ja teised mitte jalutavad inimesed kasutavad rohelasid mõnevõrra rohkem argipäevadel.
Üle 50% Tallinnas elavatest küsitletutest külastab rohealasid vähemalt korra päevas, esikohal on Kesklinna rohealad. Teiste linnaosade rohealasid külastavad peamiselt sama linnaosa elanikud. 50% küsitletutest käib rohealadel jalutamas, kas siis üksi, seltskonnaga, lapsega või koeraga. 20% läbib roheala ühest punktist teise jõudmiseks ning 10% puhkab ja veedab seal vaba aega, sama paljud teevad rohealadel aega parajaks, ootavad ühistransporti või saavad kellegagi kokku.
Üldiselt peetakse rohealade seisundit heaks, kuid see varieerub oluliselt rohealati. Puudustest toodi kõige rohkem välja valgustatuse puudumist, olmeprügi ja taimestiku hooldamatust, inventari puuduseid ja turvalisuse puudumist. Jalgrattateede probleemi mainisid vähesed. Eraldi küsides pidas 67% oluliseks jalgrattateede eraldamist kõnniteedest, kas joonega või eraldi teena. Naised (eriti kodused) ja väljapool Tallinna elavad inimesed hindasid Tallinna rohealade olukorda mõnevõrra kriitilisemalt, samas välisturistid olid kesklinna rohealadega väga rahul.
Kõige enam tunti rohealadel puudust tualettruumidest ja kioskitest/ kohvikutest, kuid sooviti ka prügikastide ja istumiskohtade lisamist. Korduvalt toodi välja, et rohealad võiksid olla mitmekesisemad, et seal oleks mugavam ja huvitavam aega veeta. Sooviti rohkem hooaja lilli ja istikuid, kunstiinstallatsioonide paigaldamist ja veesilmade (tiigid, purskkaevud) korrastamist ning juurde ehitamist. Mainiti ka avalike joogikraanide ja varjualuste vajadust.