Tallinna rahvaarv vähenes 1990. aastatel oluliselt.
Tallinna rahvaarvu kiire kahanemise peamiseks põhjuseks oli negatiivne välisrände saldo; negatiivne oli ka loomulik iive, samas kui siserände saldo oli nullilähedane.
Tallinn sai Eesti-sisese rände teel juurde inimesi, eriti noori, mujalt Eestist, kaotas aga eeslinnastumise tõttu Harjumaale, eriti pereealisi.
Ränne Tallinnast Harjumaale oli suurem kui mujalt Eestist Tallinna, mistõttu oli kokkuvõttes negatiivne ka siserände saldo.
Suletud rahvastikuprognoosi baas, optimistlik ja pessimistlik stsenaarium näitavad kõik Tallinna rahvaarvu vähenemist aastatel 2000-2030. Seega on pealinna rahvaarvu kasvuks vaja positiivset rändesaldot, mis kaudselt (noorte rände tõttu) suurendab ka sündide arvu pealinnas.
Laste ja tööealiste arv väheneb kõigi prognoosistsenaariumide realiseerudes, pensioniealiste arv aga kasvab.

Uuringus pakutakse välja neli Tallinna elanikkonna arengustsenaariumit:
I stsenaarium: „Jõuka ühiskonna öko“, mille allstsenaariumideks on:
Ia: Atraktiivne Tallinn
Ib: Mitmekeskuseline pealinnaregioon
II stsenaarium: „Hädaga ökoloogiline“
III stsenaarium: „Jõuka ühiskonna tarbimispidu“
IV stsenaarium: „Vaene ühiskond üritab tarbimist jätkata“