Mitte-eestlaste eesti keele oskus (vastajate enesehinnangud oma keeleoskusele) on pidevalt paranenud. Kõige parema eesti keele oskusega on kolm sotsiaalset gruppi. Esmalt noored, alla 30 aastased mitte eestlased, teiseks Eesti kodakondsusega ja kolmanda rühmana kõrgharidusega mitte eestlased.

Samal ajal halveneb järjekindlalt eestlaste vene keele oskus. Eestlaste vene keele oskus kahaneb umbes samasuguses tempos kui paraneb mitte eestlaste eesti keele oskus.

Aprillisündmused Tallinnas pingestasid eestlaste ja eestivenelaste vahelisi suhteid ja rahvussuhete üldine usalduse foon Eestis langes pronkssõduriga seotud sündmuste mõjul tuntavalt.

Mitte eestlaste hoiakutes domineerib tugevasti negatiivne häälestus Eesti integratsioonipoliitika suhtes. Negatiivne suhtumine on suurenenud võrreldes varasemate perioodidega. Osaliselt on seda kindlasti mõjutanud aprillisündmused Tallinnas. Ka eestlaste suhtumine integratsiooni on muutunud kriitilisemaks. Ka eestlaste hoiakuid mõjutasid kindlasti pronkssõduri sündmused. Siiski on eestlaste suhtumine Eesti integratsioonipoliitikasse positiivsem kui mitte eestlaste suhtumine. Senine integratsioonipoliitika ei ole vastanud mitte eestlaste ja eestlaste ootustele.

Eesti integratsioonipoliitikas on oluliseks muutuseks kakskeelsele õppele ülemineku alustamine venekeelsetes gümnaasiumides 2007. aastal. Uuring näitas, et eestlased toetavad gümnaasiumireformi täielikult. Samas on venekeelne elanikkond reformi suhtes meelestatud ettevaatlikult ja pigem negatiivselt. Venelaste hirmud kakskeelse õppe suhtes seonduvad eelkõige muredega, et kakskeelne õpe võib halvendada vene noorte teadmiste taset. Samuti tunnevad mitte eestlased hirmu, et kakskeelse õppe tingimustes võib halveneda vene noorte venekeele oskus.