Kokkupuuteid Tallinna linnavalitsuse ametiasutustega on viimase 12 kuu jooksul olnud viiendikul vastajatest. Peamiselt külastati isiklikult mõnda asutust või teenindusbürood. Kõige sagedamini suheldi Tallinna Linnakantseleiga.

·    Kõiki teenindusviise (isiklikult kohapeal, telefoni teel, interneti teel) eelistab ligikaudu kolmandik vastanutest. Teenindusbüroo asupaiga puhul peetakse kõige olulisemaks, et see asuks kodule võimalikult lähedal, aga tähtsaks peetakse ka ühistranspordipeatuste lähedust ja autode parkimise võimalust.

·    Tallinna teenustest ollakse kõige paremini informeeritud Tallinna linna abitelefoni olemasolust – 61% on sellest teadlikud. Kõige vähem teatakse tarbijakaitsealast nõustamist linna infopunktis (22%). Tallinna linna abitelefoni teenust on viimase 12 kuu jooksul ka kõige sagedamini kasutatud.

·    Eelkooliealiste lastega leibkonnad on kõige sagedamini viimase aasta jooksul kasutanud linna lasteaia teenust (53%), linna lasteaia teenust eelistaks ka kõige suurem osa eelkooliealiste lastega leibkondadest kasutada, kui saaks vabalt valida (60%). Lastehoiukoha puhul on olulisimaks elukoha lähedus. Reeglite kehtestamist, et lapsed käiksid oma piirkonna lasteaedades, peetakse üldiselt vajalikuks.

·    Kooliealiste lastega leibkonnad on viimase 12 kuu jooksul kõige sagedamini saanud tasuta koolilõuna toetust (55%). Mitte ühtegi toetust pole saanud kolmandik kooliealiste lastega leibkondadest. Suurim oleks aga vajadus hoopis laste huvitegevuse hüvitise järele, mida peab kõige vajalikumaks 44% koolilastega leibkondadest. Koolilastele mõeldud toetuste hulka hinnatakse hetkel üldiselt ebapiisavaks.

·    Koolilaste puhul on kõige populaarsemaks huvitegevuse vormiks mõnes oma kooli huviringis käimine, kuid levinud on ka oma kooli sporditrennide tegevuses osalemine. 43% koolilaste vanematest peab oma kooli huviringe ka sobivaimaks huvitegevuse vormiks. Noorte võimalusi oma huvialaga tegeleda hinnatakse mõnevõrra paremaks terves Tallinnas kui oma linnaosa piires. 41% koolinoorte vanematest peab huviringide tasusid mõnevõrra liiga kalliteks. Kolmandik koolilaste vanematest oleks valmis huviringide eest ühe lapse kohta maksma kõige rohkem 200-300 krooni kuus.

·    Erinevatest kultuuriasutustest, mis olid toodud nimekirjana, on tallinlased viimase 12 kuu jooksul kõige sagedamini külastanud muuseume (59% on viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra muuseumis käinud). Kõige harvem on külastatud linnaosade raamatukogusid. 31% vastajatest on viimase 12 kuu jooksul käinud oma linnaosa kodukandipäevadel või muudel linnaosa üritustel. Kultuuriürituste osas tunnevad tallinlased eelkõige puudust muusikaüritustest ja kontsertidest.

·    Viimase 12 kuu jooksul on tallinlased sporditegemise eesmärgil külastanud kõige sagedamini ujulaid ja veekeskuseid (39%). Ujulatest ja veekeskustest tuntakse ka kõige enam puudust, kui ehitataks juurde uusi spordirajatisi. Eelkõige paistab see Lasnamäe elanike puhul silma. Spordivõimaluste olemasolu terves Tallinnas hinnatakse mõnevõrra paremaks kui oma linnaosas. Spordiürituste hulka Tallinnas peetakse üldiselt piisavaks.

·    Viimase 12 kuu jooksul on ligi viiendik vastanutest saanud eakatele mõeldud hinnatõusu kompensatsiooni ning 15% ravi, ravimite ja abivahendite hüvitust. Kolmveerand vastanutest pole saanud ühtegi nimetatud sotsiaalteenust või –toetust. Kõige suuremat vajadust tuntakse ravi, ravimite ja abivahendite hüvituse järele. 53% vastanutest toetab seisukohta, et abivajajatele peaks pakkuma raha asemel hoopis tasuta teenuseid ning 43% leiab, et abivajajatele peaks makstama eelkõige raha.

·    63% vastajatest hindab oma leibkonna toimetulekut praeguse sissetulekuga pigem heaks. Raskustega tuleb toime ligikaudu viiendik.

·    Informeeritus munitsipaalpolitsei tegevusest on pigem madal – veerand vastanutest väidab, et on teadlik munitsipaalpolitsei tegevusest ja tööülesannetest. Munitsipaalpolitseiga on viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud 11% vastanutest.

·    Vetelpäästega on viimase aasta jooksul kokkupuuteid olnud 5% vastajatest. Tallinna randades tuntakse ennast üldiselt turvaliselt (57%).

·    Tallinna viimaste aastate linnaplaneeringut hindavad küllaltki võrdsed osad vastanutest heaks ja halvaks. Linnaplaneerimisele heidetakse eelkõige ette liiga tihedat asustust. 89% vastajatest toetab seisukohta, et linnaplaneerija roll peaks jääma eelkõige Tallinnale, mitte olema reguleeritud vabaturumajanduse poolt.

·  Viimase aasta jooksul on Tallinnas taksoga sõitnud           47% vastanutest, kelle hulgast suurem osa jäi teenusega rahule.

·    Suhtumises Tallinna külastavatesse turistidesse domineerib eelkõige arvamus, et turiste on Tallinnas hetkel täiesti piisavalt - nii arvab 41% vastanutest. Turiste võiks rohkem olla vastajatest veerandi arvates ning seda, et turiste on Tallinnas liiga palju, leiab 14% vastajatest.