Uuritaval perioodil külastas sauna päevas keskmiselt 192 inimest. Tööpäevadel oli külastajaid rohkem kui puhkepäevadel. Mehi ja naisi on külastajate seas enamvähem võrdselt (loenduse tulemusel fikseeriti külastajate seas väike meeste ülekaal, küsitluses osalenute seas oli seevastu väike naiste ülekaal). Vene keelt kõnelevaid inimesi on külastajate seas veidi rohkem kui eesti keelt kõnelevaid inimesi (vastavalt 56% ja 44%). Raua tänava sauna külastajad on peamiselt eakad inimesed – kolmveerand külastajaskonnast on üle 65-aastased. Uuring näitas, et Raua tänava sauna kliendid ei ole üksnes kesklinna elanikud. Külastajate seas on kõikide Tallinna linnaosade elanikke, osa külastajaid elab koguni väljaspool Tallinna. Kõige rohkem on külastajate seas lasnamäelasi. Enamasti külastatakse sauna üks kord nädalas ning valdav enamus klientidest külastab sauna linna sooduspiletiga. Uuring näitas, et umbes ühele kolmandikule sauna külastajatest on Raua tänava saun praktiliselt ainsaks pesemisvõimaluseks. Suuremal osal nendest ei ole võimalust oma kodus dušši all, vannis või saunas käia. Lisaks neile on olemas ka teatud hulk inimesi, kellel on küll kodus dušš või vann olemas, aga kes ei saa neid oma terviseprobleemide tõttu kasutada. Valdav enamus saunakülastajate poolt tehtud ettepanekutest Raua tänava sauna korralduse kohta puudutasid sauna remonti ning sauna kehva tehnilist ning sanitaarset olukorda. Suuremateks probleemideks on veel mure sauna võimaliku sulgemise pärast, pikad järjekorrad, kallid piletihinnad ning liiga lühike lahtiolekuaeg.